Kommunikatsioonide ehitamine võib maksta maja hinna

08.09.2004

Liina Leiten

Kes plaanib ehitada maja üksikusse kohta, kus pole kommunikatsioone, peab arvestama, et nende väljaehitamine võib minna maksma teise maja hinna.

Lisakulud, mis hajaasustuse juures esile kerkivad, on seotud peamiselt elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ning juurdepääsuteede rajamisega. Need probleemid tuleb lahendada enne majaehituse algust.

Kiili vallas maja ehitav Kaarel Kõrm rehkendab n-ö ettevalmistuskuludeks vähemalt 300 000 krooni, kuid möönab, et teatud tingimustel võib kommunikatsioonide rajamine maksta sama palju kui maja. “Minul oli suuremaid kulusid elektri sissetoomine – 140 000 krooni,” nendib Kõrm. “Kuid ma pääsesin veel kergelt.” Lisaks tuleb arvestada, et tegemist on küllalt pika protsessiga. Nii läks Kaarel Kõrmil elektri saamiseks poolteist aastat.

Kes Eesti Energiaga asju ajada ei taha, võivad kaaluda alternatiivseid energia saamise võimalusi. OÜ Copoweri juhataja Aare Kirss pakub välja kolm põhilist võimalust – bensiini või diisliga töötav generaator, tuulegeneraator ja päikesepatarei.

Esimene on ühtlasi odavaim lahendus. Suvilasse, mida kasutatakse suhteliselt harva, sobib Kirsi sõnul kaasaskantav generaator, mille hinnaklass algab 10 000 kroonist. Aasta ringi kasutatavas majas peab olema vähemalt 10 kW generaator, mis maksab ca 35 000–40 000 krooni.

Hääletult töötava tuulegeneraatori peale tasub mõelda, kui aasta keskmine tuuletugevus piirkonnas on 5 meetrit sekundis. Kui tuulises piirkonnas maatükk asub, on võimalik vaadata tuulekaardilt.

Odavaimad tuulegeneraatorid, mis sobivad eelkõige suvilatesse, maksavad ca 70 000 kr. Aastaringselt kasutatavatesse majapidamistesse soovitab Kirss mitte tiivikgeneraatoreid, vaid tuulerootoreid. Viimased ei jäätu ja töötavad ka rasketes ilmastikutingimustes. Samuti ei ole nad ohtlikud lindudele. 6 kW tuulerootori hind jääb pisut alla 300 000 krooni. “Tuulerootorid on suutelised salvestama energiat akudesse, mistõttu kuni kolm tundi saab neist ka suuremat võimsust välja pigistada,” selgitab Kirss.

Päikesepatareid sobivad Kirsi hinnangul meie kliimas pigem vee soojendamiseks või kombineeritud süsteemi üheks osaks kui iseseisvaks energiaallikaks. ”Kui aga tarbimisvajadus on väike – näiteks tahetakse paar pirni põlema panna või arvuti sisse lülitada –, on seegi üks võimalus,” tõdeb Kirss.

Lisaks energiasüsteemi väljaehitamisele tuleb krundile rajada vee- ja kanalisatsioonisüsteem. “Tõenäoliselt ei ole otstarbekas kilomeetri kauguselt vedada veetrassi, ehitada tuleb puurkaev,” räägib Kaarel Kõrm. Puurkaevu rajamiseks tuleb võtta luba kohalikust keskkonnateenistusest, kus öeldakse, kuhu ja kui sügav puurkaev tuleb rajada. Kaevu puurimise hind sõltub vee horisondist, makstes OÜ Majakeskuse juhataja Jüri Raagi sõnul ca 1000–1200 krooni meeter.

Kulukas on ka juurdepääsutee rajamine. Raagi sõnul võib tee-ehituski maksta kuni 1500 krooni meeter, sõltudes tee kattest ja aluspinnasest. “Kui peame aluspinnase välja kaevama ja täitepinnast vedama, siis 1500 krooniga ei pääse – võime jõuda 3000 kroonini,” lausub Raag.

Tee ehitamine tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ja maaomanikega, kelle maad tee läbib. “Kui ehitada tee täiesti uuele kohale, siis tuleb teha projekt,” viitab Kõrm ehitusseadusele. “Kui vana tee on olemas, pigistatakse sageli silm kinni ja veetakse uued kihid peale.”

Ehituse ettevalmistamine nõuab aega ja kannatust
  • Enne majaehitust kaardista pere soovid ja vajadused. Mõtle, kas pere on kasvav või kahanev, kuidas lahendada transpordiprobleemid, kui oluline roll on privaatsusel.
  • Kui krunt on leitud, mine kohalikku omavalitsusse. Seal öeldakse, mida ja mis tingimustel krundile ehitada saab. Ootamatult võib näiteks selguda, et maatükil on mõni ohvrikivi, mis seab ehitusele piirangud. Veekogu lähedal tuleb arvestada kallasraja puhul kehtiva ehituskeeluvööndiga. Omavalitsus annab projekteerimistingimused.
  • Enne ehituse alustamist kaasa sõltumatu konsultant. Konsultant aitab korraldada hankeid, valmistada ette lepinguid, jälgib projekteerija ja ehitaja tööd, klaarib osapooltevahelisi erimeelsusi.
  • Hajaasustuse puhul raja infrastruktuur. Juurdepääsutee, elekter, vesi, kanalisatsioon. Arvestada tasub, et tegemist on küllalt suurte kulutuste ja aeganõudva protsessiga.
  • Mõtle läbi ka prügimajandus, küttesüsteemi valik, turvalisus


Infrastruktuuri rajamine neelab raha

Elekter Eesti Energialt

    1 km elektriliini koos paigaldusega
  • paljasjuhtmed: ca 130 000–170 000 kr
  • õhukaabel: 150 000–220 000 kr
  • maakaabelliin maapiirkondades: 150 000–220 000 kr
    liitumistasu: madalpingeliitujatel sõltub soovitud peakaitsme nimivoolu suurusest ja liitumispunkti kaugusest olemasolevast alajaamast
  • liitumispunkt alajaamast kuni 400+55 m kaugusel : kuni 100amprise nimivooluga kaitsmed iga amper 800 kr, 100amprise või suurema nimivooluga kaitsmed 1400 kr/A
  • liitumispunkt alajaamast kaugemal: iga amper 800 kr + uue keskpingeliini ja alajaama ehitamise korral liituja kaitsmele vastav osa ehituskuludest
  • mõlemal juhul 400 kr lepingutasu + käibemaks

Alternatiivsed energiaallikad

    bensiini või diisliga töötav generaator
  • 10 kW: ca 35 000–40 000 kr
  • kaasaskantav, sobiv suvilasse: alates 10 000 kr
    tuulegeneraator
  • suvilasse sobiv: ca 70 000 kr
  • 6 kW, keskmisesse majja sobiv: pisut alla 300 000 kr
    päikesepatarei
  • energiat tootev: ca 200 000 kr
  • vaid vett soojendav, koos katlaga: ca 100 000–150 000 kr
    Kaev
  • 1 m puurimist: ca 1000–1200 kr
    Tee ehitamine
  • sõltub, kas tee on uus või uuendatakse vana, tee kattest ja aluspinnast
  • 1 m: võib ulatatuda kuni 3000 kroonini

Allikad: Eesti Energia, Copower, Wiessmann, Majakeskus

37. nädal 2004
06.09.2004
07.09.2004
09.09.2004
Loe lehte... PDF-failina
10.09.2004
TITLE
Äripäeva arhiiv, telli Äripäev Juurdepääsuinfo tellimine Telli Äripäev
ETKNRLP
28293031123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031
1234567