Ettevõtjad vajavad tõhusat hääletoru

01.04.2010

Ain Alvela

Majanduskriisi ajal on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja roll ettevõtete edendajana üha kasvamas, kuna firmade eest seismine ja nende huvide kaitsmine on praegu olulisem kui eales varem.

Jäätmekäitlusseadmete müüja OÜ Varmapartner juhatuse liige Riho Saksus on seda meelt, et ettevõtjad ühendavat katusorganisatsiooni on tarvis eelkõige sellepärast, et ärimaailmal oleks heas mõttes hääletoru, mille üks ots ulatub valitsuskoridoridesse.

"Kui seal riigikogus ikka mingit jama korraldatakse ja vaid üksikud ettevõtjad selle vastu protestivad, siis ei muutu ju midagi. Aga kui oma sõna ütleb sekka üle 3000 firmat koondav organisatsioon, siis ehk õnnestub mõni neist jamadest ära hoida," tunnistas Saksus. "Varmapartner kuulub kaubandus-tööstuskotta, otseselt igapäevast kasu pole saanud, sest müügitööga tuleb ikka endal tegeleda. Aga oleme käinud mõnedel välisreisidel, koolitustel ja saanud ka mõne auhinna."

Kaubandus-tööstuskoja turundusdirektor Piret Salmistu sõnul on koja ülesanne parema ettevõtluskeskkonna ja majanduspoliitika kujundamine ning kõigi Eestis tegutsevate ettevõtete ühishuvide esindamine.

Vaid kaalutletud otsused

"Ettevõtjasõbraliku keskkonna hoidmine ning ettevõtluse huvide esindamine ja kaitse on majandusele rasketel aegadel saanud uue tähenduse ning koja roll on oluliselt kasvanud," selgitas Salmistu. "Kaubanduskoda ei lähe kaasa hüsteeria ega uitmõtetega, mida poliitikud ja meedia on aeg-ajalt üles kütnud majanduspoliitika n-ö arendamisel."

Tema hinnangul on kojal õnnestunud läbi aastate ära hoida nii mõnegi ettevõtlust ja ettevõtlikkust pärssiva seaduse vastuvõtmine, samas aitab katusorganisatsioon kaasa ettevõtlust soodustavate seaduste ja tegevuste algatamisele, olgu need siis maksuseadused, äriseadustiku lihtsustamine või uus töölepinguseadus.

  • 3275 liiget on praegu Eesti Kaubandus-Tööstuskojal, seda on paarisaja võrra vähem kui 2007. aastal, mil majandus sammus agaralt tõusuteel.

"Informatsiooni ja kontaktide toomine liikmeteni on andnud meile unikaalse võimaluse iga päev olla kontaktis ettevõtjatega ja kursis firmades toimuvaga," selgitas Salmistu. "Selle kaudu saab ka meie dialoog riigiga olla sisukam. Me saame ajada seda asja, mida ei ole igal ettevõttel üksinda mõistlik ajada."

Nii poleks mõeldav, et ettevõtjate seisukohtade teadasaamiseks pöörduks ministeerium iga üksiku ärimehe või firmajuhi poole, sama kehtib ka teenuste puhul - koos äridelegatsiooniga uue turuga tutvuma minek on mõistlikum kui omal käel üritamine.

Suur osa koja teenustest on suunatud ekspordivõimaluste tutvustamisele ning väliskaubanduse edendamisele. Osalemine ärivisiitidel ning messide ja kontaktkohtumiste külastamine on head võimalused turu ja potentsiaalsete partneritega tutvumiseks.

Kõik kuuluvad, nii ka meie

"Märkimist väärib Ekspordi Akadeemia, mis loengute ja arutelude foorumina kujundab ettevõtjate hoiakuid ja on ühtlasi ekspordi kasvulavaks," kinnitas Salmistu. "Akadeemia eesmärk on kujundada ettevõtjates hoiak, et eksport on iseenesestmõistetav."

Salmistu sõnul pakuvad ettevõtjatele praegu eriti huvi Ukraina ja Valgevene, kus arvatakse olevat lihtsam äri ajada. Aina enam tuntakse huvi USA, Kanada, Brasiilia, Hiina ja Singapuri vastu.

Seoses tänavu Hiinas toimuva EXPO maailmanäitusega on sinna planeeritud mitu äridelegatsioonide visiiti.

Tšehhi ja Slovakkia seadmeid maale toova OÜ KRK Mõigu juhatuse esimees Karl Renser ütles, et kuulub nii oma praeguse kui ka endise, turbapresse tootnud ettevõttega KT Arengu AS kaubandus-tööstuskotta, kuid suuremat kasu sellest pole talle tõusnud.

"Loodetud kasu pole sealt saanud, kuulume kaubandus-tööstuskotta vaid sellepärast, et kõik teised sinna kuuluvad," põhjendas Renser. "Eks koja põhiline funktsioon ole kontaktide vahendamine, aga ma ütleks, et neid kontakte tekib niisama ka."

Pigem oli tema sõnul kasu KT Arengu omaaegsest kuulumisest Eesti Turbaliitu, mis vahendas turbatootmisega tegelevate firmade suhtlust Balti riikides ja kogu maailmas.

"Praegu on müük kahanenud ja ka töötajaid on vähemaks jäänud, sellepärast saime kaubandus-tööstuskoja liikmemaksu senisest 1000 krooni väiksemaks," selgitas Renser. "Ega see summa nii suur ka ole, et peaksime kojast välja astuma."

Fits.me võtab Skype'ilt teatepulga üle

Kaubandus-tööstuskoja toel ja kaasabil on sündinud nii mõnigi edulugu, mis teistelegi eeskujuks.

Piret Salmistu hinnangul on üks huvitavamaid edulugusid Eesti ettevõte Massi Miliano loomine ja areng.

Nimelt käis loodus- ja tehnikateadusi arendav OÜ Massi Miliano 2009. aasta sügisel Eesti Kaubandus-Tööstuskoja korraldatud õppereisil Silicon Valley's ning võitis seal toimunud alustavate IT-firmade innovaatiliste toodete ja äriplaanide rahvusvahelise konkursi. Ettevõte esitledes Fits.me lahendust ehk virtuaalset robotit, mis mõeldud kasutamiseks online-rõivapoodide võrgukeskkondades.

"Fits.me sai parimat tagasisidet nii riskikapitali esindajatest koosnenud žüriilt kui ka suure tähelepanu ja poolehoiu umbes 250 pealtvaatajalt," vahendas Salmistu EASi Silicon Valley välisesindaja Andrus Viirgi sõnu. "Fits.me on võtmas Skype'ilt üle teatepulka kui Eesti tuntuim tehnoloogiafirma Silicon Valley's."

Kommentaar Teet Kuusmik, Jõhvi Tööstuspark SA juhatuse liige

SA Jõhvi Tööstuspark hindab kaubandus-tööstuskoda kui aktiivset koostööpartnerit, kelle kaudu on võimalik saada juurdepääs suurele hulgale unikaalsele informatsioonile, leida ärikontakte ning kelle korraldatud koolitused on vajalikud tegevuse arenguks.

Oleme osalenud partneritena mitme arendusprojekti elluviimises, tegelenud ühiselt välisinvestoritele piirkonna võimaluste tutvustamisega, osalenud seminaridel Eestis ja välisriikides. Kindlasti kavandame koostööd jätkamist ka tulevikus.

    MTÜ Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
  • Ettevõtteid esindav valitsusväline, riigist sõltumatu katusorganisatsioon, loodi 1925. a.
  • Koja liikmeskonnast moodustavad 83% väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kus on alla 50 töötaja.
  • 2008. aastal moodustasid koja liikmeskonnast 29% tööstuse ja tootmisega seotud firmad.
  • 8-9% Eestis tegutsevatest ettevõtetest on koja liikmed.
  • 40% Eesti majandusest moodustavad kaubandus-tööstuskoja liikmete netokäibed, puhaskasumid ja omakapitalid.
    Liikmemaksu määrab töötajate arv
  • Keskmises kaubanduskoja liikmesettevõttes töötab 5-9 töötajat, sellise firma liikmemaks on 3000 krooni.
  • 1-4 töötajaga ettevõtte liikmemaks on 2000 krooni.
  • Liikmemaks arvestatakse ühe kalendriaasta kohta ja seda tasutakse igal aastal esimese kvartali jooksul.
    2010. aasta projektid kaubandus-tööstuskojas
  • Jaanipäevaks valmib uuring Eesti eksportööride arengutakistustest. Uuringu tulemusel sünnivad poliitikasoovitused nii koduste toetusmeetmete kui ka välismajanduspoliitika tegevusteks.
  • Projekt "Talendid koju!" on suunatud välismaal elavate, töötavate ja õppivate Eestist pärit inimeste tagasikutsumiseks siinsele tööturule.
  • Käimas on õppekavaarendus tehnoloogiapõhise äri juhtimiseks ja ettevõtlusmooduli väljatöötamiseks.
  • Jätkuvad ekspordialased koolitused, sihtturuseminarid ja Ekspordi Akadeemia tegevus.
  • Kuni kevade keskpaigani kestavad nii eesti kui ka vene keeles majandusaasta aruande elektroonilise esitamise koolitused.
  • Tulemas on euro kasutuselevõtu aspekte tutvustavad seminarid.
  • Hariduspoliitika valdkonnas saab koda jaanipäevaks valmis ettevõtlusõppe edendamise kava, et seda koos partneritega ellu viima hakata.
  • Järelevalve, et seadusandlus ettevõtjasõbralik püsiks. Kaubandus-tööstuskoda esitas 2009. aastal ettevõtjate arvamused kokku 105 seadus- või määruseelnõu kohta.
Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
    www.koda.ee
  • Eesti Kaubandus-Tööstuskoja võrgupaik, kus olemas koja tegevuskava, ürituste kalender ja teenuste hinnakiri.
13. nädal 2010
30.03.2010
31.03.2010
02.04.2010
TITLE
Äripäeva arhiiv, telli Äripäev Juurdepääsuinfo tellimine Telli Äripäev
ETKNRLP
28293031123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031
1234567