Digitaaldokument tõrjub margi ja ümbriku välja

19.08.2003

Velmar Brett

Suurimaks takistuseks paistab olevat inimeste teadmatus ning hirm uue ja tundmatu ees. Selgitan kasutaja vaatevinklist mõningaid elektrooniliste dokumentide ja digitaalselt allkirjastatud dokumentidega seotud aspekte. Esmalt terminitest: elektrooniline dokument on dokument digitaalsel kujul, mis on taasesitatav ainult arvuti kaudu kas arvutiekraanile kuvamise või paberile printimise teel, digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mille abil allkirja andja seostab ennast elektroonilise dokumendiga.

Iga elektrooniline dokument ei pruugi olla digiallkirjastatud. Alati ei peeta eraldi digitaalallkirjastamist vajalikuks ja pooled loevad piisavalt usaldusväärseks mingit muud elektroonset suhtlemise viisi, näiteks e-kirja, suhtlustarkvara MSNi või dokumendi koostamise elektroonilises keskkonnas, kuhu pääseb isiku tuvastamise teel salasõna või ID-kaardiga. Mõiste "digidokument" all pean silmas digiallkirjastatud elektroonilist dokumenti.

Elektroonilise dokumendi jõudu reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS). Digitaalallkirja reguleerib digitaalallkirja seadus (DAS). TsÜS võrdsustab elektroonilise tehingu vormi üldjuhul kirjaliku tehingu vormiga. DAS võrdsustab digitaalallkirja üldjuhul omakäelise allkirjaga. Seega, kui seaduses ei ole toodud erandeid, on digitaaldokumendil sama jõud kui omakäeliselt allkirjastatud paberdokumendil.

Digidokumentide kasutusala on sama lai kui paberdokumentidel, seadus piiranguid ei sea. Eraõiguslikes suhetes võib kasutada digidokumente poolte kokkuleppel, üks eraõiguslik isik ei saa nõuda teiselt dokumendi digiallkirjastamist või digidokumendi vastuvõtmist. Tulenevalt digitaalallkirja seaduse paragrahvist 43, peavad kõik riigiasutused olema võimelised digiallkirjastatud dokumente vastu võtma. Kogemus näitab, et üldjuhul võtavadki riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused digitaaldokumente vastu, kuigi alati mitte just väga meelsasti.

Suurimaks digidokumentide kasutusalaks saab tõenäoliselt kohtumenetlus. Praegu Riigikogu menetluses olev tsiviilkohtumenetluse seadustiku eelnõu üks uuendustest ongi elektrooniliste dokumentide, sh digidokumentide käsitlemine. Samas võimaldavad digidokumentide kasutamist ka praegused menetlusseadustikud. Justiitsministeerium teeb tõsist tööd kohtunike harimisel digitaalsuhtlemise vallas.

Tõenäoliselt lähimal ajal kuulutatakse kohtud ka avalikult digidokumendi vastuvõtuvõimelisteks. Kuigi digitaalallkirja kasutamine kohtumenetluses ei ole veel eriti levinud, kasutatakse üsna laialdaselt e-kirju. Paljud kohtunikud on aru saanud, et iga väikese küsimuse pärast paberkirjade saatmisest mugavam, kiirem ja odavam on menetlusosalisega e-kirja teel suhtlemine. E-kiri jõuab adressaadini mõne sekundiga, paberkiri koos vormistamisega mitme päevaga.

Kuid e-kirjavahetus on üsna mitteformaalne ega sobi igaks menetlustoiminguks. Eelkõige kehtib see menetlustoimingute kohta, mis nõuavad dokumentide allkirjastamist. Näiteks hagiavaldus ja kostja vastus peavad olema allkirjastatud. Pärast digitaalallkirja institutsiooni tekkimist on võimalik neid dokumente esitada elektrooniliselt.

Samas olen kaugel sellest, et pidada õigeks igasuguse elektroonse kirjavahetuse digiallkirjastamist. See nõuab liialt palju lisatoiminguid, samuti on digidokumendi käsitlemine tülikam kui e-kirja käsitlemine.

Tavateadete saatmisel on lihtne e-kiri otstarbekam. Ka e-kirja saab digiallkirjastada, kuid e-kirja digiallkirjastamise tehnilised tingimused ei vasta täielikult digiallkirja seaduse nõuetele. Kuna menetlusdokumentide edastamine teistele protsessiosalistele on kohtu ülesanne ja kohtu vastutusel, peab kohtunik olema kindel e-posti aadressi õigsuses. Probleemi ei ole, kui isik on ise teatanud oma e-posti aadressi või see on avalik (nt on avaldatud isiku veebilehel). Kui aga isiku e-posti aadress ei ole teada, tuleb seni, kuni seadusandja ei ole seadustanud juriidiliste ja füüsiliste isikute ametlikku e-posti aadressi, menetlusdokumendid isikule lihtsas kirjalikus vormis saata. Ehk oleks juba aeg sätestada, et isikutel on peale postiaadressi ka e-aadress, ja viia muudatus ka TsÜSi.

Digiallkirja kriitikud väidavad, et digiallkiri ei ole piisavalt seostatav isikuga, kelle nimel allkiri antakse. ID-kaardi võib võtta kes iganes ja kui koodid on laokil, saab tema nimel alla kirjutada. Selleks ongi seadusandja ID-kaardi omanikule pannud kohustuse hoida koodid salajas. Selle, et allkirja ei andnud isik, kellele allkiri kuulub, tõendamise koormis on pandud allkirja omanikule. Kui isik ei olnud koodide hoidmisega hoolas, peab ta tagajärgedega leppima. Ja omakäeline allkiri pole ju turvalisem. Isegi allkirjaekspertiis ei ole võimeline ühe allkirja põhjal kindlalt tuvastama allakirjutaja vastavust. Digiallkirja mitteturvaliseks pidajad võtavad ise vastu omakäeliselt allkirjastatud dokumente. Võõra inimese puhul nad ei tea, missugune see allkiri tegelikult välja näeb. Digiallkirja korral on aga selgelt võimalik lugeda allakirjutaja nime, isikukoodi, allakirjutamise aega ja seda, kas allkiri on kehtiv.

Programmi DigiDoc Client koostatud failid laiendiga ddoc on konteinerid, kuhu võib panna ükskõik missuguseid faile. Teatud juhtudel ei ole konteineris sisalduvate failide formaat oluline. Näiteks siis, kui on vajalik fikseerida kataloogi sisu mingil konkreetsel ajahetkel. Digiallkirjastada võib terve failide hulga fikseerimaks nende failide olemasolu ja koosseisu allakirjutamise hetkel.

Niisugust allkirjastamist võiks soovitada uurijatele elektrooniliste dokumentide või kas või piraatluskahtlusega programmide võetuse tegemisel. Siis ei ole vaja võtta ära asitõenditega arvutit tervenisti, vaid allkirjastatakse ainult vajalike failide kogum. Konteineri allkirjastavad kõik vajalikud asjaosalised: uurija, manukad, süüdistatav ning koopia jääb kõigile isikutele, kellel on selleks menetlusseadustiku järgi õigus.

Eespool kirjeldatud olukorda esineb siiski suhteliselt harva. Enamasti on vajalik just konteineris sisalduva dokumendi sisu, seega peab dokumendist aru saama ka lugeja arvuti.

Loomulikult on võimalik omada lõpmata hulgal konvertereid, kuid mõistlikum on üldkasutuses olevate failiformaatide arvu piirata ehk kehtestada esitatavatele dokumentidele standardid. Justiitsministeerium kavatseb lubada kohtumenetluses kasutada ainult failiformaate RTF, TXT, XML, JPG, PDF. Nimistust on välja jäänud näiteks laialt levinud Microsofti programmide dokumentide formaadid, sest need sisaldavad makrosid ja kujutavad endast ohtu kui potentsiaalsed makroviiruste kandjad. On oluline, et digidokumendid säiliks muutumatuna, seetõttu oleks lõplike dokumentide puhul otstarbekas kasutada PDF-formaati.

Digitaalallkirja kasutamine pole keeruline

Paljudele tekitab juba nimetus "digitaalallkiri" ületamatu barjääri - see tundub nii keeruline, arvatakse, et vaja on kalleid programme, võimsat arvutit ja lisavarustust.

Tegelikult pole asi sugugi nii hull. Digitaalallkirja lugemiseks pole vaja mingit lisavarustust. Piisab ainult vabavaralisest arvutiprogrammist DigiDoc Client. Programm ei nõua mingid erilist arvutikonfiguratsiooni, see töötab edukalt ka mitte kõige uuema arvutiga.

Justiitsministeerium on välja töötanud visuaalse digitaalallkirja lugemise juhise, mis asub aadressil www.just.ee/digi_doc_viewlet_swf.html . Soovitan nimetatud juhist vaadata ka neil, kes ei kujuta ette, kuidas digitaalallkiri välja näeb. Viidatud veebilehel asuv programmijupp demonstreerib, et digitaalallkiri ei ole sisse skaneeritud allkiri ja et digitaalallkirja lugemine on tõesti lihtne.

Digitaalallkirja kirjutamiseks on vajalikud tehnilised vahendid ID-kaart ja ID-kaardi lugeja. ID-kaardi hinnad algavad paarisajast kroonist. ID-kaardi lugejale on vajalikud vastavad draiverid, mida saab üldjuhul internetist alla laadida. Arvuti seadistamist aitab veebilehekülg www.id.ee/installer .

Kui olete arvuti edukalt seadistanud, on digitaalallkirja kasutamine n-ö lapsemäng.

Iga uus asi vajab veidi aega harjumiseks. Digitaalallkiri toob meie ellu päris palju muudatusi. Alguses võivad digitaalallkirjastamisega seotud toimingud tunduda keerulised, ajapikku ilmneb, et see kõik on kasutajale väga lihtne.

Infoühiskonnas on ümbrik ja mark asjatud kulutused. Samuti on ümbriku kleepimisele, margistamisele ja paberdokumendi transpordile kulutatud aeg raisatud aeg. Ärgem siis raisakem aega ja raha mittevajalikule.

  • kohtumenetlus

  • veebipõhiselt klientidega suhtlevad äriühingute lepingud ja suhtlemine tarbijatega (Hanzanet, U-Net, EMT, Tele2, Elion, Eesti Energia jms)

  • avalik-õiguslike institutsioonidega suhtlemine



Allikas: Velmar Brett
34. nädal 2003
18.08.2003
19.08.2003
20.08.2003
21.08.2003
22.08.2003
Loe lehte... Üksikute artiklitena
Loe lehte... PDF-failina
TITLE
Äripäeva arhiiv, telli Äripäev Juurdepääsuinfo tellimine Telli Äripäev
ETKNRLP
25262728293031
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293012345