Vale valgustugevus paneb pea valutama ja silmad kipitama

14.06.2006

Liivi Tamm

Kontori valguslahendusi tuleb regulaarselt kontrollida, et avastada lampide vananemine ja sobimatud värvikombinatsioonid.

Valgustusnormid töökohal on riigiti üsna erinevad. Meil loetakse bürootöödeks piisavaks 500 luksi, ameeriklased nõuavad suisa 2000 luksi tugevust valgust. "Tavaliselt tunnevad inimesed end umbes 700 luksi juures siiski hästi," sõnab OÜ Seiregrupp insener Asso Vilks.

Kontori valguslahenduse sobilikkust aitavad mõõta töökeskkonna laborid, kes luksmeetriga igal töökohal valgust mõõdavad, pannes tulemused kirja mõõteprotokolli. Töö võetakse tavaliselt ette õhtul hilja, kui välisvalgus enam ei eksita. "Valguslahenduse mõõtmise eel võiks alustuseks lambid puhtaks pesta," muigab ka ettevõtte juhatuse liige Kaarel Tarning. "Lisaks muidugi läbipõlenud lambid välja vahetada."

Nii mõnigi kord põhjustab väsimustunnet ka kontor, kus pealtnäha ja normide kohaselt on valgusega kõik hästi. "Silm väsib kontrastidest. Ilus must mööbel, kontrastiks valged seinad või must laud, millel on valge paber, mõjuvad väsitavalt," lisab ta.

Suured toonierinevused võivad juba lõunaks peavalu tekitada. "Silmad jooksevad vett ja põhjust ei oska esiotsa kahtlustadagi," ütleb Tarning. "Isegi näiteks heledate tähtedega must arvutiklaviatuur on raskemini talutav kui mustade tähtedega hele klaviatuur."

Kontori valguslahendus tuleks kooskõlastada nii sisekujundajaga kui ka projekteerijaga. Ruum peab vastama ka projekteeritud otstarbele.

"Kui sisekujundaja planeerib kolm töökohta, ent tööandja paneb tuppa viis inimest, ongi tasakaal kadunud," selgitab OÜ Seiregrupp juhatuse liige Annus Vilks. "Probleeme võivad tekitada ka kõrged läbipaistmatud moodulvaheseinad. Tihti ei mõelda bokse planeerides üldse valgustusele ja siis võib juhtuda, et mõnes töökohas ei olegi lampi pea kohal." Lisaks valgustugevusele võib tööandja soovil mõõta ka näiteks värelust.

Kaasaegsed elektroonilised süütesüsteemid võtavad selle maha, ent vanades kontorites võib värelus nii mõnigi kord murekohaks saada. "Samas on elektroonilise süütega armatuur pea kaks korda kallim tavapärasest. Praegu paigaldatakse niisuguseid lampe peaasjalikult uutesse või renoveeritavatesse koolimajadesse," teab Kaarel Tarning.

Valgusmõõtmiste keskmine hind katselaborites on praegu umbes 35 krooni mõõtepunkti kohta, ühe töökoha valguse mõõtmine läheb maksma üle saja krooni.

Tavalise avatud 50 m" suuruse büroo valguslahenduse hindamise eest tuleb maksta 700-900 krooni.

Moodullambi torusid vaheta regulaarselt

"Üldiselt toimivad kontorites tavalised moodullambis päris hästi," kinnitab Asso Vilks. "Torude normaalne eluiga on umbes 8000 tundi. Kui arvestada, et need põlevad pool aega ööpäevast, tuleks neid iga paari aasta tagant vahetada."

Eluea lõpp ei tähenda seejuures, et lamp enam üldse ei põle. "Vananenult annab valgustoru vahest vaid 30-40% nii palju valgust kui uuena. Seda ei osata ettevõtetes tihtilugu kahtlustadagi. Ega ettevõtjad sageli teagi, milline toru seal lambi sees peaks olema," lausub ta.

Uute hoonete projektides on ka kirjas, kui sageli on vaja lampe vahetada ja kontrollida, vanemate hoonete puhul on periood aga sageli märkimata jäetud.

Probleeme võib põhjustada ka ehitaja omavolitsemine. "On juhtunud, et ehitaja paneb hoopis teised valgustid lakke, kui projektis kirjas, hoides kokku raha. Värviesitusindeks Ra peaks olema 80, ent ettevõtja tavaliselt ei teagi, milline toru lambi sees peaks olema," nendib Annus Vilks.

Valgustus vastaku projektile

Kontorite valguslahenduste mõõtmist reguleerivad õigusaktid on liiga üldsõnalised. "Ettevõtted tellivad üldjuhul siiski neid mõõtmisi, mida neilt nõutakse, näiteks valguse värelust mõõdetakse seetõttu harva," selgitab OÜ Seiregrupp juhatuse liige Kaarel Tarning. "Kui tööinspektsioon hakkaks selle mõõtmist nõudma, siis olukord kindlasti muutuks."

Ka insener Asso Vilks lisab, et nii mõnigi ettevõte loodab ühe töökoha mõõtmisest saadud tulemusi tervele kontorile laiendada. "Tegelikult ei tohiks ettevõte määrata, millise laua juures peaks mõõtma, sest selle järgi ei tohiks teha üldistust tervele ruumile. Et niisugused asjad juhtuvad, on kivi nii ettevõtja kui ka inspektori kapsaaeda. Niisuguseid mõõtmistulemusi püütakse hiljem serveerida nõnda, nagu oleks terve ruum korras," ütleb ta.

    Mõõtmiste käigus kontrollitakse:
  • valgustussüsteemi vastavust projektile
  • valgustatuse vastavust normidele (ei tohi olla nõrgem)
  • valguskeskkonna muud kvaliteedinäitajad vastavalt tööandja soovile (värelus, pimestamine jms).

    Tallinn:
  • Amecon OÜ
  • TTÜ Ärikorralduse Instituudi ergonoomikalabor
  • AS Medicover Eesti
  • KH Energia-Konsult AS
  • Tervisekaitseinspektsiooni Füüsika Kesklabor
  • Elrato ASi katselabor
  • OÜ Seiregrupp
    Ida-Eesti:
  • FIE Andrei Zagamula
  • GL Grover OÜ
  • FOP.Servis OÜ
    Tartu:
  • AS Medicover Eesti
  • Amecon OÜ
Allikas: Eesti Akrediteerimiskeskus
Lisainfo ja kontaktid katselaborite kohta erinevates linnades: www.eak.ee
24. nädal 2006
12.06.2006
14.06.2006
15.06.2006
TITLE
Äripäeva arhiiv, telli Äripäev Juurdepääsuinfo tellimine Telli Äripäev
ETKNRLP
28293031123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031
1234567