Kohtualustel oli käsil sadadesse miljonitesse ulatuv narkoäri

24.11.2004

Peeter Raidla

1. detsembril langetab Tallinna linnakohus otsuse süüasjas, mille kohaselt oli kolmel mehel plaanis Eestisse rajada ecstasy-tablettide tehas.

Kohtumaterjalidest ilmneb, et Toomas Helin, Märt Joller ja Indrek Sürje tegid tõsiseid ettevalmistusi oma ecstasy-tablettide tehase avamiseks. Kui kõik tellitud seadmed oleksid kohale jõudnud, võinuksid mehed kokkuostetud kemikaalide kogust arvestades valmistada sellise laari tablette, mille hind narkoturul on kaugelt üle 100 miljoni krooni. Kokkuostetud algainete kogukaal ulatus ligi 3,5 tonnini.

Kui siia veel lisada ligi tonn Eestisse saabuma pidanud marihuaanat, mille väärtuseks on pakutud teist 100 miljonit, võib järeldada, et kohtualused võinuksid mustalt teenida enam kui 200 miljonit krooni või kordi rohkemgi.

Kui Helin ja Sürje viibivad juba pikemat aega vahi all, siis Joller on tänini vabaduses. Ka meeste kaitsetaktika on kohtus erinev. Eile, mil kõigil kolmel oli võimalus viimaseks sõnaks, ütles Sürje otse välja: Ma ei tunnista end süüdi kuritahtlikus valesüüdistuses.

Toomas Helin väitis kohtule, et sai Jolleriga tuttavaks alles 2001. aasta märtsis. Kui ma teda varem ei tundnud, siis kuidas ma sain teda millelegi organiseerida? küsis Helin retooriliselt, vihjates sellele, et kui keegi üldse midagi korraldas, siis sai see olla vaid Joller ise. Palun mind õigeks mõista.

Vaid Joller esines kohtus kahetsusega. Samas püüdis ta jätta muljet, justkui ta olnud segadusse viidud ega saanud seetõttu aru, et Helina palveid täites valmistab ta tegelikult ette narkotehase loomist. Taipasin alles hiljem, et olen valesti käitunud, väitis Joller kohtule. Mul pole kunagi olnud tahtlust ja mõtet narkootilisi aineid valmistada ja ma ei oskagi seda teha.

Arvata võib, et kõnealune narkoprotsess ei piirdu vaid linnakohtuga ning et kohtualused otsuse edasi kaebavad. Seda enam, et süüdimõistmise korral võib mehi oodata kuni kümneaastane vabadusekaotus.

Kes on Helin, Joller ja Sürje?

Järgmise aasta aprillis 39-aastaseks saava Toomas Helina nimega käivad juba mitukümmend aastat kaasas legendid.

Juba enne Eesti taasiseseisvumist jõudis mees kolm korda kohtu ees käia algul salajase varguse, siis dokumentide võltsimise ja lõpuks avaliku varguse eest. Ehkki Helin vabanes vanglast alles 1991. aastal, ei takistanud see tal juba 1993. aastal uhiuut BMWd ostmast.

Kurjakuulutavaks muutus Helina nimi siiski alles 90ndate alguses, kui otse Tallinna südames, Vabaduse platsi veerel asuva Estonian Airi piletikassa kõrval plahvatas pomm ja aknaklaasid klirisedes purunesid. Politsei nimelt kahtlustas, et Helin on selle pommiplahvatusega otseselt seotud, ning kuulutas seejärel Hispaaniasse sõitnud mehe tagaotsitavaks.

Alles 2000. aastal naasis Helin Eestisse, kus ta pärast korduvat ülekuulamist kapos pommiplahvatuse süüdistusest kummalisel kombel vabastati. Seda vaatamata asjaolule, et pommi õhkimise eest 1998. aastal 15 aastaks vangi mõistetud Robert Pohlak oli kõnelause pommi paika pannud just nimelt koos Toomas Helinaga.

Kuid Helin tundis end pärast jutuajamisi kapos kergendatult ning asus oma elu Tallinnas sisse seadma. Kõigepealt ostis ta 2001. aastal omaaegse metallikuninganna Tiiu Silvese pojalt Siivolt mitme miljoni krooni eest eramu Nõmmel, mille ta aga mõned kuud hiljem, nädal pärast Märt Jolleri vahistamist kiiresti oma poja Richardi nimele vormistas, kes oli siis alles ühe kuu vanune.

See oli ka viimane aeg, sest kümme päeva hiljem, 27. veebruaril 2002 oli ka Helin sunnitud trellide taha minema. Sama aasta sügisel tasus tema naine Liina linnakohtu määratud kautsjonisumma 1,5 miljonit krooni, lootes mehe vabastamist. Nii ringkonna- kui ka riigikohus pidasid aga õigeks jätta Helin edasi vahi alla ning kautsjon tagastada.

Ametlikult ei ole Toomas Helin seotud ühegi legaalse äriühinguga Eestis. Ülekuulamistel väitis ta, et on Intel Trading Ltd nime kandva firma tegevdirektor. Millega ja kus firma tegeleb, jättis Helin enda teada.

Väidetavalt Helin Hispaanias auto- ja kinnisvaraäriga tegeleva ettevõtte üks osanikke, partneriteks temaga pea sama kuulus Imre Arakas ning Janek Kukk, mees, kes oli samuti osaline Vabaduse väljaku pommiplahvatuses.

Olgu lisatud, et Helin suutis endale ja oma lähedastele vahepeal muretseda ka Kreeka kodaniku passi, mis aga kehtetuks tunnistati, sest need olid hangitud pettuse teel. Seega peab Thomas Chelin süüdimõistmise korral leppima ikkagi nimekujuga Toomas Helin.

Ajakirjandusele on pakkunud kõneainet teinegi narkovabriku looja, 51aastane Märt Joller. 90ndate keskpaiku üritasid Jaak Veike ja Ahti-Kullervo Jõgi üle võtta mitut majandusraskustesse sattunud ettevõtet, iseäranis aga nendega seotud kinnisvara. Ühte sellisesse tehingusse oli segatud ka Märt Joller (ja samuti Helina väidetav äripartner Arakas), kes oli vahelüliks Tallinnas Maakri tänavas asuva Agrolinda edasimüümisel Veikele, kes selle priske vaheltkasuga ka kohe edasi müüs. Veikele said sedasorti tehingud saatuslikuks mees lasti ülevõetud Vasara peahoone ees snaiprilasuga maha 1998. aasta veebruaris. Lisaks on Joller olnud osaline veel mitmes samalaadses tehingus.

Joller on olnud küll seotud ka mitme äriühinguga, kuid erilist majandustegevust pole ükski neist arendanud. Kriminaalasjast läbikäiv OÜ Voxel Holdings on tänaseks registrist kustutatud. Midagi pole teada ka tema osalusel tegutsenud osaühingu Kleermont majandustulemuste kohta. Jolleri viimane ettevõte, kirjade järgi saematerjalile ja puidutöötlemisseadmetele spetsialiseerunud OÜ Balfor Grupp lubas tegevust alustada sel aastal. Vähemasti jõudis ta end kanda nn taimetervise registrisse. Muide, Balfor Grupi tegevejuhiks on kadunud Jaak Veike poeg Kaarel.

Kolmanda narkovabriku looja, tänavu 29aastaseks saanud Indrek Sürje ainsaks seoseks äriühingutega ongi vaid OÜ Indikaator, mille kaudu vajalikud kemikaalid soetati ning mis seejärel kohe likvideerimisele saadeti. Kõrvalt vaadates tundub, et Sürje täitis antud juhtumil eeskätt Helina jooksupoisi rolli, ehkki temagi on jõudnud koos Helinaga pikki kuid Hispaanias veeta.

Organiseeris 2000. aasta lõpul kolmeliikmelise kuritegeliku ühenduse, kelle eesmärk oli alustada narkotablettide tootmist Eestis ja kes jõudis tegutseda kuni veebruarini 2002. Helina enda ülesandeks oli ühenduse juhtimine ning rahastamine.
Andis Jollerile ülesande hankida narkootiliste ainete valmistamise juhendid. Jagas Jollerile ja Sürjele juhiseid narkoainete valmistamiseks vajalike kemikaalide ja laboriseadmete ostmiseks ning eraldas ka selleks finantsvahendid.
Tegi Indrek Sürjele ülesandeks osta OÜ Indikaator, mille rekvisiite kasutades soetatati mitmesuguseid kemikaale, mis on vajalikud suure koguse narkootiliste ainete valmistamiseks.
Organiseeris 2,1 tonni safrooli salakaubaveo transmissiooniõli sildi all Lätist Eestisse. Organiseeris safrooli kättesaamise tollilaost, selle toimetamise Pärnusse, rahastas kogu tehingut.
Organiseeris enam kui 970 kilo marihuaana salakaubaveo merekonteineris Malawist Eestisse. Kandis ise kõik sellega seotud kulud.

Kuulus detsembrist 2000 kuni veebruarini 2002 kolmeliikmelisse kuritegelikku ühendusse. Jolleri ülesanne oli kuritegude toimepanekuks vajaliku info hankimine ja selle edastamine Helinale, samuti vajaliku tehnilise baasi loomine. Hankis narkoainete valmistamise juhendid, tõlkis osa neist eesti keelde ja edastas need Helinale.
Hankis koos Indrek Sürjega selleks ostetud osaühingu Indikaator rekvisiite kasutades suure koguse narkootiliste ainete valmistamiseks vajaminevaid kemikaale 280 kg sipelghapet, 600 kg metanooli, 70 kg soolhapet, 50 kg silikageeli, 210 kg granuleeritud ammooniumkloriidi, 300 kg diklooretaani, 47,5 kg naatriumkloriidi, 20 kg ammooniumatsetaati, 23 kg tehnilist butanooli, ligi 60 kg kloroformi ja 219 kg formaliini.
Hankis narkoainete valmistamiseks vajalikud tehnilised vahendid ja laboritarbed, mis toimetati salaja Eestisse. Nii hankis ta reklaammaterjale tabletipressi soetamiseks ning edastas need Helinale. Saatis OÜ Voxel Holdings esindajana tellimiskirja kuuepealise tabletipressi ostmiseks. Ühtaegu hankis ta infot narkootiliste ainete valmistamiseks vajamineva vaakumpumba kohta, edastas vastava tellimuse valmistajafirmale ning kandis ka Helinalt saadud raha üle.
Tutvustas Helinale Lätis elavat Sven Vijupsit, kelle kaudu telliti 2,1 tonni safrooli, mis toimetati Eestisse tolli pettes transmissiooniõli nime all.
Hankis koos Sürjega merekonteineri, et sellega Malawist enam kui 970 kg marihuaanat Eestisse toimetada. Marihuaana pidi Eestisse jõudma toiduainete keskele peidetuna, milleks Joller hankis veterinaar- ja toiduametist vajalikud load. Konteineris olnud toiduainete ostjaks pidi olema AS Balti Sepik.
Sünteesis oma suvekodus Lääne-Virumaal koos Sürjega narkotablettide valmistamiseks vajalikku metüülamiini, milleks kasutati varem kokkuostetud kemikaale ning laboriseadmeid.
Et Joller peeti kinni 10. veebruaril 2001, ei jõutud narkotablette valmistada läbiotsimisel konfiskeeriti kõik soetatud kemikaalid ja laboriseadmed. Merekonteiner marihuaanaga konfiskeeriti teel Eestisse päev varem Hollandi tollitöötajate poolt.

Kuulus 2000. aasta lõpust kuni veebruarini 2002 kuritegelikku ühendusse, kus Sürje ülesandeks oli oma kahe kaasosalise abistamine nende funktsioonide täitmisel.
Kaasas kuritegelikku ühendusse Jolleri, viies ta kokku Helinaga.
Hankis koos Jolleriga narkootiliste ainete valmistamiseks vajalikke kemikaale ning laboriseadmeid.
Soetas Helina korraldusel osaühingu Indikaator, mille nimel vormistati vajaminevaid dokumente kemikaalide valmistamiseks, kauba tollist kättesaamiseks ning Eestisse importimiseks.
Hankis koos Jolleriga merekonteineri enam kui 970 kg marihuaana toimetamiseks Eestisse. Sõlmis ASiga Balti Sepik kokkuleppe konteineris olevate toiduainete ostmiseks ning hankis põllumajandusministeeriumist vajaliku litsentsi nende Eestisse toomiseks.
Omandas üle 1100 ecstasy-tableti, mida hoidis enda juures ja mida ta ise ka turustas 2001. aasta jaanuaris 600 ja veebruaris 500 tabletti.