G7 visandab sõjajärgset Iraaki
14.04.2003
Sirje Rank
Maailma juhtivad tööstusriigid (G7) näevad Saddam Husseini reþiimi kiires kokkuvarisemises paranenud väljavaateid maailma majanduskasvu toibumiseks.
Reþiimi varisemisest anarhiasse langenud Iraagi sõjajärgne ülesehitamine tekitab aga suurriikide vahel jätkuvalt pingeid. Siiski ühines USA nädalavahetusel Washingtonis G7 rahandusministrite ja keskpankurite kohtumisel üleskutsega võtta vastu uus ÜRO resolutsioon, mis võimaldaks rahvusvahelistel finantsinstitutsioonidel IMFil ja Maailmapangal alustada vähemalt Iraagi seisukorra ja vajaduste hindamist ning sillutada teed ühistele jõupingutustele Iraagi jaluleaitamiseks.
Majanduskasvu kohta kirjutab G7 kohtumise lõppkommünikees, et kasv peaaegu kõigis tööstusriikides on pidurdunud, kuid ebakindlust tekitanud tegureid on vähem. See puudutab väljavaateid sõjategevuse lõppemiseks Iraagis ning nafta hinda, mis on kardetud järsu tõusu asemel langema hakanud. Hirmustsenaariumid Iraagi naftaväljade süütamisest pole teoks saanud.
Samas ei ilmutanud G7 ühtki ühisinitsiatiivi majanduskasvu ergutamiseks. Vahetult kohtumise eel alandas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) maailmamajanduse ülevaates World Economic Outlook tänavust globaalse majanduskasvu prognoosi 3,7 protsendilt 3,2 protsendile. Suurimad kärped olid eurotsoonis 2,3 protsendilt 1,1 protsendile.
G7 rahandusjuhtide kohtumine IMFi ja Maailmapanga aastakoosoleku raames oli suurriikide esimene kohtumine pärast Iraagi sõja algust, mille üle riikide seisukohad teravalt lahku läksid. USA peamine eesmärk on praegu, kus Iraagis võtab maad kaos ja anarhia, kiiresti mobiliseerida rahvusvaheline toetus riigi ülesehitamiseks. Takistuseks on aga erinevad nägemused, kuidas seda teha. Erinevalt USAst näeb enamik maailma riike kesksel kohal ÜROd.
USA on avastanud, et ilma ÜRO mandaadita ei saa Iraaki saata isegi Maailmapanga ja IMFi missiooni riigi abivajadust hindama. Selleks on kohapeal vaja valitsust, kelle legitiimsust ÜRO on kinnitanud. USA kontrolli all oleva valitsuse vastu on aga peaaegu kõik ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed. Sama seisukohta ÜRO egiidi all toimuvast ülesehitustööst toonitasid reedel Peterburis kohtunud Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa liidrid. Taoline lahendus annaks ühtlasi lootust nende riikide firmadel Iraagi ülesehituses kaasa lüüa.
ÜROst mööda minnes ei saa müüa ka Iraagi naftat, millest saadud tulu USA tahab kasutada Iraagi ülesehituseks. ÜRO sanktsioonid on jõus ning igasugune nafta müük ja raha kasutamine saab nafta-toidu-vastu programmi raames toimuda vaid ÜRO egiidi all. Programm lõpeb juunis ning kui selleks ajaks pole Iraagis partnerit, kellega tehinguid teha, pole naftale ka ostjaid.
Iraagi ülesehitus läheb kallimaks kui sõda, ehkki prognoose on raske teha, sest puudub igasugune statistika. IMFi missioon oli Iraagis viimati 1983. aastal. Summa võib olla 20 miljardist dollarist 600 miljardini. Täpset teavet pole ka Iraagi välisvõla kohta, mida on hinnatud 60120 miljardile dollarile (200400 SKTst) pluss hüvitused naabermaadele eelmise sõja kahjude korvamiseks. Venemaale ja Prantsusmaale võlgneb Iraak kummalegi ca 8 miljardit dollarit, Saksamaale üle 4 miljardi dollari.
USA asekaitseminister Paul Wolfowitz ütles läinud nädalal, et need riigid võiksid Iraaki aidata pigem võla tühistamisega, seda enam, et raha on kasutatud relvade ostuks ja paleede ehitamiseks, mille eest diktaatorist vabastatud Iraaki ei saa vastutavaks teha. G7 kohtumisel otsustati Iraagi võlad võtta Pariisi klubi kreeditorriikide seas arutusele.