Riigikohus nõuab maksuametilt selgust

Silva Männik

Riigikohtu eelmise nädala otsuse alusel rikub maksuamet põhiseadust, peatades kergekäeliselt ettevõtete enammakstud käibemaksu tagastamise pelgalt maksupettuse ebamäärase kahtluse alusel.

Riigikohtus sai 9. aprillil lahendi ASi Adonis Baltic Timber Group ja OÜ Peipsi Grupp kohtuvaidlus maksuametiga, kes peatas 2001. aastal nende vastavalt 4,9 ja 0,9 miljoni kroonise enammakstud käibemaksu tagastamise, põhjendades seda kahtlusega, et firmad on tegelenud varifirmade kaudu maksupettusega. Selleks esitas maksuamet ka avaldused kriminaalasja algatamiseks maksupettuste uurimise keskusele. Mitme ettevõtlusorganisatsiooni ja Maksumaksjate Liidu sõnul on tegu maksuameti väga levinud käitumisega.

Ka ASi IMG Konsultant jurist Ranno Tingas tunnistas, et praegusel ajal on pooleli palju vaidlusi nii maksuametis kui kohtutes küsimuses, kas ettevõtjal on õigus käibemaksu maha arvata ja kohustus tulumaksu tasuda, kui tehingupartner hiljem osutub variühinguks. Ta selgitas, et need kaks riigikohtu otsust väljendavad kohtu seisukohta, et maksuamet ei saa kergekäeliselt peatada käibemaksu tagastamist ettevõtjale, sest see rikuks põhiseadusega kaitstud omandiõigust. Enammakstud summa tagastamise peatamine on sarnane pangakonto arestimisega ja seda abinõu võib maksuhaldur kohaldada aga üksnes maksuvõla puhul. “Sellest teeb kolleegium järelduse, et enammakstud maksusumma tagastamise peatamine pelgalt ebamäärase kahtluse alusel oleks omandiõiguse kui põhiõiguse rikkumine,” seisab riigikohtu otsuses.

Riigikohus ütleb oma otsuses ka seda, et maksuametil peab olema andmeid, mis viitavad sellise kuriteo tunnustele, kus ebaõige tagastamistaotluse esitamise abil nõutakse raha alusetult, kasu saamiseks. Vastukaaluks väitele, et kauba müüjate näol oli tegu varifirmadega, tõi kohus välja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi varasema otsuse, milles öeldakse, et ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu, ning üldjuhul pole see tal ka võimalik. See, et riigikohus viimaseid lauseid oma otsuses tsiteeris, annab Ranno Tingase sõnul soodsa fooni ausate maksumaksjate vaidlustele. “Seega sai kinnitust seisukoht, et käibemaksu määramine ostjale on asjakohane vaid siis, kui ostja käitus pahatahtlikult, st ta teadis, et äriühing, kellelt ta kaupu või teenuseid ostis, tegeleb käibemaksupettusega,” ütles ta.

Tööandjate Keskliidu jurist Renno Mägi tunnistas, et ettevõtjad on analoogiliste vaidluste osas maksuametiga sageli vastamisi sattunud. Mägi sõnul võivad nüüd küll mõned ettevõtted leida lisajulgust oma õiguste kaitsmiseks, kuid enamik firmasid hoidub maksuametiga vaidlemast. “See tõstab maksuameti ebatervet huvi ettevõtte vastu veelgi, millega võivad kaasneda formaalsed ettekirjutused ja isegi kui ettevõttes on kõik korras tähendab see lisapinget ja ajakulu,” kirjeldas ta.

ASi ABTG juhi Indrek Mandre sõnul on hea, et riigikohus andis lõpliku hinnangu ringkonnakohtute sagedasele ekslikule väitele, et maksu tagastamise peatamine on vaid ajutise iseloomuga ja seega mitte omandiõigust riivav.

“Riigikohtu ja jõusse jäetud halduskohtu otsuse põhjendused välistavad selliste peatamise otsuste tegemise edaspidi, kuid kui maksuamet peaks midagi sarnast veel üritama, oleks see õigusvastane ja tuleks kaaluda konkreetsete maksuametnike vastutuse küsimust,” lausus ta.

See, kas kohtukadalipu läbi teinud ettevõtted nüüd maksuametilt käibemaksu tagasi saavad, ei ole aga ikka kindel. Kuna Peipsi Grupi suhtes pole üle aasta tagasi alustatud kriminaalmenetlus veel lõppenud, kohustas riigikohus maksuametit praeguse otsuse valguses maksu tagastamise peatamine uuesti üle vaatama. ABTG suhtes rahuldas riigikohus täielikult tema kaebuse teise astme kohtuotsuse suhtes, mis tähendab, et Tallinna halduskohtu otsus jääb jõusse ja maksuamet peab tegema 30 päeva jooksul uue otsuse.

Maksuamet tunnistab, et lähtub edaspidi kindlasti riigikohtu otsusest, kuid see ei tähenda, et konkreetselt ABTG ja Peipsi Grupp oma käibemaksu tagasi saavad.

“Maksuametile või maksuameti kohalikule asutusele on kohtuotsused nagu igale teisele isikule täitmiseks, mistõttu juhindub maksuamet edaspidises tegevuses kohtuotsuse resolutiivosast ja kohtuotsuse põhjendustest,” ütles maksuameti juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur. “Riigikohtu otsuse alusel kohustati maksuhaldurit vaadata uuesti läbi ASi ABTG enammakse tagastamise taotlus 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. Seega otsustab maksuhaldur enammakse tagastamise või selle peatamise. See aga ei tähenda, et vaadatakse üle kõik teise enammakse tagastamise peatamise otsused. Iga peatamise otsus on iseseisev haldusakt, mida on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul.

Selles asjas toimus vaidlus enammakse tagastamise peatamise osas, mitte maksu määramise osas. Enammakse tagastamise peatamisel maksu määramist ei toimu, vaid peatatakse riigieelarvest tagastamisele kuuluva summa tagastamine, kui maksuhalduril on kahtlus, et tagastamisele kuuluv summa ei ole õige. Kui otsuse tegemisel oleks maksuhalduril kõik maksu määramiseks olulised asjaolud teada ja piisavalt tõendeid, siis puuduks vajadus peatamise otsust teha, vaid maksuhaldur teeks kohe maksusumma määramise kohta maksuotsuse. Sellepärast ei saa riigikohtu lahendite pinnalt järeldada, et maksuhalduri kahtlused ei ole põhjendatud, seda enam, et samade asjaolude väljaselgitamine toimub kriminaalmenetluse raames. Seega lõplik seisukoht käibemaksu mahaarvamise õigsuse üle leiab aset maksuotsuses või kriminaalasja kohta tehtud kohtuotsuses, kui uurimine on lõpule viidud.

Seni on ABTG osas toimuva kriminaalmenetluse käigus esitatud süüdistus kolmele isikule ja süüdistused on kinnitanud prokurör, kes teostab järelevalvet kriminaalmenetluse õigsuse üle. Mainimata ei saa jätta, et süüdistuse saanud isikud on ka varem kohtu poolt karistatud või on nende suhtes pooleli menetlusi muudes kriminaalasjades. Lisaks süüdistatavatele on kahtlustatavaks tunnistatud kolm isikut, sealhulgas ABTG juhatuse liikmed.”