Eestlased nuumavad Rootsi panku miljarditega

Swedbank teenis mullu Eestis üle 900 miljoni krooni teenustasutulu. Seda on küll mõnevõrra vähem kui tunamullu - 2008 teeniti 1,1 miljardit krooni -, kuid kohalike konkurentidega võrreldes siiski kõige rohkem. Teisisõnu, ainuüksi teenustasudelt teenis pank sama palju raha, kui kulus Kadriorgu Kumu ehitamiseks.

Swedbanki kannul püsis SEB Pank, kes küsis klientidelt erinevate teenuste eest kokku üle 800 miljoni krooni. Ka nende teenustasutulu kuivas kriisiaastal ootuspäraselt kokku: 2008. aastal teeniti teenuste pakkumisega veidi üle miljardi krooni.

Kahe suure järel on Sampo ja Nordea pank numbreid arvesse võttes peaaegu marginaalsed tegelased. Sampo teenis mullu Balti riikidest kokku teenustasu 272 miljonit ja tunamullu 324 miljonit krooni. Nordea on aga ainsana suutnud teenustega aastaga rohkem raha teenida, kergitades mullu teenustasudest teenitud summa 91 miljonile kroonile varasemalt 87 miljonilt kroonilt.

Aasta jooksul tõstis Swedbank aruande väitel paljude teenustasupõhiste toodete hindu.

Swedbank Eesti finantsdirektori Heiki Raasiku väitel teenisid nad ligi miljardi kroonini küündinud teenustasudest enamiku kaardi- ja siseriiklikelt maksetelt. "Võrreldes 2008. aastaga sooritasid kliendid vähem tehinguid. Enim langes kallimate teenuste arv, mis on kooskõlas majanduses valitsenud olukorraga," lisas Raadik.

SEB Panga äriarendusdivisjoni juht Mart Maasik rääkis, et mullu kerkisid nn kontoriteenuste hinnad, sest neile kulub ka üha rohkem raha. Kontoriteenuste kallinemine siiski väga paljusid kliente ei puuduta: keskmiselt tehakse SEB Panga kontorites 34 000 tehingut kuus.

Samas makstakse kaardiga aga 3,7 miljonit korda ja internetipangas tehakse 2,7 miljonit tehingut kuus.

"Samas odavnesid ja odavnevad ilmselt ka edaspidi elektrooniliste kanalite teenused. Seda ennekõike kodupanga klientidele, kes kasutavad pakutavaid soodustusi," lisas Maasik.

Sampo Panga finantsdirektori Ivar Pae sõnul on kõige populaarsemad teenused konkurentsitult arveldusteenused ja selles valdkonnas on loogiliselt ka kõige suuremad käibed.

ETK juht Kati Kusmin rääkis Äripäevale, et ETK grupi poodides üle Eesti on ligikaudu 1000 kassat ja kaarditerminali.

"Linnades on praegu kaardimaksete osakaal kauplustes 60-70% juures ja osakaal pigem kasvab. Maapoodides on kaardimaksete osakaal väiksem, umbes 50% juures," lisas Kusmin.

Ta annab mõista, et pangad käituvad parajate vereimejatena, püüdes pidevalt teenustasu tõsta, kuigi kaardimaksete maht on suurenenud.

"Kaardimaksete kulu on meie jaoks väga suur. Kogu ETK grupi peale on suurusjärk kokku umbes 30 miljonit krooni aastas. Kuna kaardimaksete osakaal on ajas suurenenud, siis suureneb ka kulu. Samas on pangad olnud väga jäigad kaardimakse tasude osas ja maksete mahu suurendamine pole panku motiveerinud mingilgi moel tasusid alandama, pigem on surve olnud tasude tõstmise suunas," on Kusmin nördinud.

Kommentaar konkurentsiamet,

Krediidiasutuste tegevust reguleeriv seadusandlus ei näe ette pankade teenustasude hindade kooskõlastamist või kinnitamist. Seega kujunevad krediidiasutuste hinnad vabal turul ning konkurentsiameti soovitus tarbijatele oleks olukorras, kus senise teenusepakkuja hinnakujundus on ebasoodne, kaaluda tõsiselt teisi teenusepakkujaid.

Konkurentsiametil on võimalik pankade hinnakujunduse mõnede aspektide üle teha järelevalvet konkurentsiseaduse alusel, kuid see ei kujuta endast pankade hinnakujunduse lauskontrolli.

Näiteks on konkurentsiamet juba mõnda aega uurinud pankade poolt kaardimaksete tegemisel võetavaid vahetustasusid. Tegemist on keeruka probleemiga, mida on viimastel aastatel uurinud paljud Euroopa konkurentsiasutused, sealhulgas Euroopa Komisjon.

Praeguseks ei ole konkurentsiamet selles küsimuses lõplikku otsust veel vastu võtnud.