Ettevõtjatel on euro tulekuks ettevalmistused käimas

Katre Pilvinski

Homne euro-krooni kursi kinnitamine Brüsselis on märksõna toidutootja Põltsamaa Felixile, et võib euroks valmistumisel järgmise sammu astuda.

Ettevõtte juhataja Anti Orav ütles, et nad pole hakanud veel rahalisi väljaminekuid tegema. "Finantsid paneme mängu ikkagi alles siis, kui tuleb lõplik eurootsus," märkis ta. Samas on ettevõte pidanud eurole üleminekut pikemat aega suhteliselt reaalseks, seetõttu meil mingit eurostressi pole. "Kui vaadata meie tegevust ja tegevuse areaali, siis on see pigem positiivne," lausus Orav. Tema sõnul on eurole ülemineku kogemus nende Soome sõsarettevõttel ka olemas.

"Kõige suurem muudatus puudutab ettevõtte infosüsteeme," märkis Orav.

Valdusfirma ASi Mäo Invest juht Enno Vaab ütles, et nad tegid lepingud juba üle aasta tagasi ümber nii, et kui kurss peaks muutuma või euro tulema, siis arvutatakse hinnad jooksvalt ümber. Sel kuul lisati arvetele eurod, nii nagu kord ja kohus.

"Järgmise aasta algus tuleb suhteliselt muretu, aga eks me käime selle listi veel korra läbi, et mis ja kus meil veel Eesti kroonides on," ütles ta. Kauem läheb tema arvates harjumise ja mõttemalli muutumisega. "Oleme ju harjunud, et eelarved, kõik kulud-tulud on Eesti kroonides ning tuleb hakata 15,6 korda väiksemalt mõtlema," ütles Vaab.

Viimasel korral, kui Vaab Soomes käis, siis vaatas ta hindu teise pilguga. "Arvan, et tegelik tunne on käes alles järgmisel aastal, kui euro on olemas," lisas ta.

Turismifirma Estravel alustas eurole üleminekut 2010. aasta alguses, rääkis arendusdirektor Matti Pruul. "Kaardistasime, milliseid süsteeme ja protseduure kuidas ja millal peame muutma, et edukalt toime tulla viie eri perioodiga - krooni aeg, krooni aeg + euro hinna näitamine, euro ja krooni kooskäibimine, euro käibimine + krooni hinna näitamine, euro ainuvaluutana. Töörühmas on liikmete vahel valdkonniti erinevad vastutusalad jagatud," rääkis Pruul.

Tema sõnul tuli muutused teha raamatupidamissüsteemides ja teistes tugisüsteemides, intranetis, veebis ja mujalgi. "Investeerida tuleb kõige enam meie inimeste töötunde, mis tähendab, et mõned teised projektid ja tööd lükkuvad edasi. Kui kõik kulud kokku lüüa, siis võib suurusjärk olla mitusada tuhat krooni," märkis Pruul.

Pruuli ütlusel pole euroga tegelemine neile võõras teema, sest nad puutuvad iga päev kokku eurodes hindadega (rahvusvahelised broneerimissüsteemid) ja nende konverteerimisega. "Võib öelda, et turismisektorile tähendab euro pigem töö lihtsustumist," lisas Pruul.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et järgmise nädala alguses ta pikemalt Brüsselis ei peatu, kuid usub, et meil on võimalus tähistada ja külalisi vastu võtta aasta lõpus.

Minister märkis, et seoses euroala laienemise lõpliku kinnitamise homme ettevalmistuses ega meeskonnas midagi ebatavalist pole, rutiin on igakuine.

Küsimusele euro krooni vahetuskursi kohta vastas Ligi: "Kurb on igavalt vastata, aga vahetuskursi muutmise teema tõusmine on välistatud."

"Päev erineb tavapärasest pressiürituse poolest, mis toimub pärast istungit ning kus mulgi tuleb kõne pidada," rääkis minister päevakavast homme Brüsselis.

"Küllap on ka väike tähistamine, ent pikemalt ma Brüsselisse ei saa jääda. Usun, et meil on võimalus tähistada ja külalisi vastu võtta aasta lõpus," ütles Ligi.

Rahandusministeeriumi kinnitusel sõidab Ligi Brüsselisse esmaspäeva õhtul ja tagasi tuleb teisipäeva hilisõhtul. Muid kohtumisi peale ECOFINi ja sellega seotud ürituste, nagu pressikonverents, ministril kavas ei ole.